2019-01-18
20. jaanuar – üleriigiline leinapäev Aserbaidžaanis
29 aastat on möödunud Aserbaidžaani rahva kangelaslikkusest 20. jaanuaril. Ööl vastu 20. jaanuari 1990 panid endise Nõukogude armee väeosad Bakuus toime enneolematu veresauna tsiviilelanikkonna vastu, kes soovis omariiklust ning suveräänsust. Verine tegu aga ei suutnud maha suruda inimeste vabaduse armastust. Rahva enda vere hinnaga saavutati riigi iseseisvus.

29 aastat tagasi toime pandud kuritegu Aserbaidžaani rahva vastu on kohutav inimsusevastane terroriakt. 147 Aserbaidžaani kodanikku tapeti, 638 sai vigastada ja 841 inimest vahistati ebaseaduslikult. Selle tulemusena rikuti mitmeid rahvusvahelisi inimõiguste dokumente, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsiooni.

Peale 20. jaanuari sündmusi Bakuus mõistis Aserbaidžaani alalises esinduses Moskvas töötav Aserbaidžaani rahva liider Heydar Alijev juhtunu teravalt hukka ühisel pressikonverentsil ja kirjeldas seda kui relvastamata inimeste, õiguse, demokraatia ja inimkonna vastu toime pandud terrorit. Nõukogude Liidu toimimise ajal astutud samm tõestas taas, et suuri samme astuvad vaid suured isiksused.

Märtrisurm kodumaa eest on  pingutuste, oskuste, au ja väärikuse tipuks. Rahva liider Heydar Alijev, hinnates kõrgelt Aserbaidžaani inimeste, kes seisid kodumaa eest 20. jaanuari ööl, eneseohverdust, ütles: "märtrite kangelaslikkus 20. jaanuaril on eeskujuks aserbaidžaanlastele, aserbaidžaani noortele. Praegune põlvkond ja tulevased põlvkonnad järgivad seda kangelaslikkust. Selleks, et kaitsta Aserbaidžaani rahva vabadust, näevad nad pidevalt vaeva kaitsmaks iseseisvust. Näited kangelaslikkusest on näited patriotismist. Selsamal põhjusel, kurbus, mida valmistab märtrite surm, nii raske kui see on, on meie rahvuslik rikkus ja uhkus."

Pärast Heydar Alijevi poliitilise võimu haaramist riigis anti tragöödiale poliitilis-õiguslik hinnang riigi tasandil. Rahvuskogu istungil veebruaris 1994. aastal määratleti 20. jaanuar 1990. aastal toime pandud süütute inimeste veresauna sõjakuriteo ja massimõrvana. Läbirääkimiste tulemusena tehti sama aasta märtsis otsus “Bakuus 20. jaanuaril 1990 toime pandud traagilised sündmused”.

"Märtrid ei sure, nad elavad meie südametes igavesti," - ütles Aserbaidžaani president Ilham Alijev. Nende mälestuseks ja nimede au sees hoidmiseks, samuti ka nende perekondade kaitsmiseks rakendatakse olulisi meetmeid.

20. jaanuari tragöödia, millest on saanud rahvusliku ühtsuse ja patriotismist sümbol, on meie inimeste suveräänsuse saavutamise auväärt ajalugu. Mälestamaks tragöödias hukkunuid, külastavad igal aastal miljonid inimesed Märtrite Alleed, mis asub pealinna Bakuu kõrgeimas punktis. Märtritele austuse avaldamiseks võib meelde tuletada rahva liidri Heydar Alijevi mõtteid: „Need, kes hukkusid 20. jaanuari tragöödias on rahvuskangelased, meie rahva kangelased. Nende surm on suur kaotus meie rahvale, kuid samal ajal meie rahva kangelaslikkuse sümboliks. Nende veri on kõikide meie inimeste veri, meie inimeste tugevus, meie inimeste kangelaslikkus, vabadus ja iseseisvussoov.  Sel ööl valatud veri on veri meie riigilipul, mis näitab Aserbaidžaani iseseisvust.